Monday, January 3, 2011

Kuidas "kõrgharidus" tähendab erinevaid asju ja miks see hää on

Kõrgkoolid saavad orienteeruda sellisele tasemele, millisel onvõimalik värvata tudengeid. Kuid ka viletsad tudengid ei õigusta halba õpetamist.

Jos-uit-boston at nl.wikipedia [GFDL or CC-BY-SA-3.0, via Wikimedia Commons


Koolilõpetajate võimekus ja huvid on erinevad. Kõige rohkem õpilasi on keskpärased. Väga võimekaid on väga vähe, samas suudavad nad õppida palju rohkem ja kiiremini kui teised. Millistele nende hulgast peaks ülikool oma tegevuse suunama? Ilmselt peab sihtima niisugust gruppi mis on piisavalt suur. Elitaarset ülikooli, kus õpetatakse vaid väikest arvu eriti andekaid üliõpilasi, pole mõtekas luua. Esiteks oleks selle ülalpidamine kallis ja teiseks tunneksid ka eliittudengid end paremini kui nad oleksid osa suuremast grupist. Samas kaotavad kõige andekamad üliõpilased väga palju, kui nad oma võimetele vastava hariduse asemel rahulduvad keskpärasusega.

Niisugune tõdemus võimaldab meil teha hulga huvitavaid järeldusi.

Esiteks, mõisted nagu "bakalaureuse-" või "magistrikraad", on ebatäpsed. Samale kraadile vastav diplom võib tähendada väga erineval tasemel haridust. Akrediteerimine määrab ainult (üpris madala) miinimumtaseme.

Teiseks, suur tudengite arv ei ole sama mis keskpärased tudengid -- kui elanikkond on suur, siis on küll võimalik leida palju võimekaid üliõpilasi. See viitab vajadusele koolide spetsialiseerumise ja tasemega seotud brändide järele. Võimekamad keskkoolilõpetajad peaksid minema ühte, keskpärased teistesse ülikoolidesse.

Kolmandaks, kõige võimekamad tudengid peaksid minema tippkoolidesse. Vaatamata üleskutsetele, et parimad Eestimaa pead õpiksid Eestis, ei ole siin vastava tasemega programme.

Neljandaks, kui on soov siin luua programm kõige andekamatele üliõpilastele, peab enamus neist pärinema väljastpoolt. Seega peab niisugune programm konkureerima tuntud ülikoolidega nagu Stanford ja Chicago.

Seega võiks Baltimaade kõrgharidus liikuda umbes niisuguses suunas: esiteks peaksid koolid taseme osas spetsialiseeruma. See võimaldaks ka väikses ühiskonnas rakendada natuke suuruseelist ja vähendada konkurentsi negatiivseid külgi. Teiseks peaks rohkem kasutama rahvusvahelist spetsialiseerumist. Keskkoolilõpetajad peaksid rohkem teadma erinevate ülikoolide ja valdkondade tasemest, nii oma kodukohas kui kaugemal. Kõige võimekamad keskkoolilõpetajad peaksid jätkama oma õpinguid maailma tugevamates ülikoolides. Selles osas tuleb neile vaid jõudu soovida.

Kas tipptasemel programmid võivad tekkida ka siinsete ülikoolide juurde? Praegu selleks võimalusi ei paista. Kuid see ei tähenda, et arenemisruumi poleks -- ka keskpäraseid tudengeid saab hästi õpetada.

By Ahnaiahicea [CC-BY-SA-3.0-2.5-2.0-1.0

Kokkuvõttes: sõna "kõrgharidus" sisaldab väga erineval tasemel haridust. Seda on vaja arvestada nii kooli valikul kui hariduspoliitika kujundamisel.

2 comments:

  1. Hmmnjaa... Nii oleks ilus ja asjad areneksid :)

    Aga mind pani mõtlema, et kuidas taseme osas spetsialiseeruda, kui on tasuline kõrgharidus? Või kuidas kõrvaldada fakti, et kodu lähedal on soodsam õppida - nt tallinlased eelistavad TTÜd ja lõunaeestlased TÜd sageli finantskaalutlustel? Kui blondiini papa maksab ja tahab, et tema tütrest peab saama TÜs majandusteadlane või jurist, siis temast üldiselt saab ju. Nt 2009 (2010 pole veel avalikustatud) oli TÜ õigusteaduskonnas 90% ning majandusteaduskonnas 69% tudengeist REV kohal (http://www.ut.ee/822337#3). Siin pole siis parimate valikuga mingit pistmist.

    Ja teine point: see töötab ka tegelikult vastupidi, et egas halvad õpetajad tähenda veel seda, et õpilane peaks halvasti õppima. Lohutuseks siis neile, kellele elu pole andnud võimalust kandideerida ülikooli nn eliitkoolidest ;)
    A väga lahe blog :)

    Kadri

    ReplyDelete
  2. Hei!
    Tasuline haridus mingis osas segab (alati on motivatsioon latti alla lasta ja veel natuke raha teenida). Aga see võiks töötada siis, kui ülemise otsa tudengit annavad selge signaali, et kui on saast, siis nad ei tule. Ehk kui lased latti alla, võidad alumises kuid kaotad ülemises otsas.

    Elukoht ja õpingute koht -- kodu lähedal on lihtsam. Cambridges kohtasin inimesi, kes olid säält pärit, ja pooljuhuslikult doktorantuuri sattunud. Aga kodu lähedus pole ainus tegur -- tase määrab ka midagi.

    Halvad õpetajad ... minu kogemus ütleb, et halvasti õpetatud kursus on paljuski ajaraiskamine. Võid küll ise õppida, aga tühjagi sa seda teed. Selleks oleks vaja korralikku õpikut ja teha üks reading group, aga minu praktikas pole seda kordagi ette tulnud :-( Kuidas sul endal?

    ReplyDelete