Eesti lennundus: kas ja kui palju otseliine

Rohkem otseliine on head kuid ka tihedast ühendusest lähedaste keskustega on palju abi.
*
Viimasel ajal on ajakirjanduses olnud korduvalt juttu Eesti lennunduse (kehvast) seisust. Peamise probleemina tõstetakse esile otseühenduste vähesus Tallinnast, aga just otseühendused toovad riiki turiste, investeeringuid, ning rahvusvahelisi üritusi. Ma ei hakka neid mõtteid siin kordama. See kõik on õige. Põhjendan siin hoopis, miks peaks riiklik poliitika peaks keskenduma ka teist tüüpi lendudele, muu hulgas tihedale ühendusele Riiaga.
Peamine põhjus on see, et Tallinna lennujaama tagalas ei ole suure otseühenduste arvu jaoks piisavalt elanikke ning airBalticuga võrreldava võrgustiku loomiseks vajalikke investeeringuid ei ole silmapiiril näha. Seega, kuigi otseühendused on olulised nii turistide kui ärimeeste mõttes, peab suurem osa Euroopast siia ikkagi lendama ümberistumisega. Selles mõttes on Helsingi ning Riia lennujaama lähedus Tallinnale suur eelis. Tänu oma kompaktsusele ning airBalticu äristrateegiale võimaldab Riia tavatult lühikesi ümberistumise aegu, Helsingi pakub aga häid ühendusi ka kaugete paikadega. Seega, kui olulised ärimehed tulevad väga erinevatest keskustest, siis võib parim valik olla hoopis Tallinn-Riia ühenduste tihendamine ja sihtkohtade arvu suurendamine Riias. See võib tunduda natuke paradoksaalne, kuid selleks et 10 investorit nädalas Madriidist Tallinnasse tuua, ei ole võimalik lennuliini avada. Aitame parem lätlastel seda teha ja võimaldame ärimeestel kiiresti Riiast edasi saada. Lisaks pole neile, kes tegutsevad Pärnu-Tartu joonest lõuna pool, otselennud Tallinnast sugugi "otsemad" kui Riiast. Ka vastupidine võib olla õige: kui enamus investoreid pärineb Londonist ja Frankfurdist, siis tuleks (vajadusel dotatsiooniga) avada kaks lendu päevas nimetatud sihkohtadesse.
Teiseks, inimeste aja ning hinnaeelistused on erinevad. Kui tööreisijad eelistavad pigem kalleid ja kiireid ühendusi, siis paljud on nõus ümber istuma või 4 tundi bussiga sõitma, et saada odavale Rynairi lennule. Sellele reisijatehulgale on abi ainult odavatest otseühendustest. Kui me toetame ärireisijaid nõu ja jõuga, siis kas ärimeestest on ikka palju rohkem abi kui kultuurireisidest, õpilasvahetustest ning vähemrahakatest turistidest? Ka kunstnike ja tudengite liikumisel on ühiskonnale positiivne roll. Sellise hinnatundlikuma seltskonna huvides võiks olla hoopis maismaa traspordiühenduste parandamine (rongiühendus!).
*
Kokkuvõttes: lähedane ning tihedasti Tallinnaga ühendatud hub Riia võib mängida olulist rolli ärisidemete loomisel. Lisaks sobib suurele osale Eesti elanikkonnast soodsamate hindade nimel ümberistumisega reisimine.